Süütepool on bensiinimootori süütesüsteemi üks tähtsamaid komponente. Selle ülesanne on muuta aku või süütesüsteemi madal pinge väga kõrgeks pingeks, mis suudab süüteküünla elektroodide vahel tekitada sädeme. Ilma tugeva ja õigel hetkel tekkiva sädemeta ei põle kütuse-õhu segu korralikult ning mootor võib töötada ebaühtlaselt, kaotada jõudu, suurendada kütusekulu või üldse mitte käivituda.

Kuigi süütepooli tööpõhimõte on paljudes süsteemides sarnane, on süütepoolide ehitus ja juhtimine aastate jooksul palju muutunud. Vanadel sõidukitel kasutati ühte suurt silindrilist süütepooli ja jagajat, uuematel sõidukitel on sageli igal silindril oma eraldi süütepool. Mootorratastel, muruniidukitel, ATVdel ja väikemootoritel võib süütesüsteem olla hoopis magneto- või CDI-tüüpi.

Alljärgnevalt vaatame põhjalikult, milliseid süütepoole on olemas, kuidas need on ehitatud, mille poolest need erinevad ning kuidas neid mõõta ja kontrollida.

---

1. Mis on süütepool?

Süütepool on sisuliselt kõrgepinge trafo. See koosneb tavaliselt kahest mähisest:

  • 1. Primaarmähis – madalpingemähis, mida toidetakse tavaliselt 12 V pingega või süütejuhtmooduli poolt.
  • 2. Sekundaarmähis – kõrgepingemähis, milles tekib kümnete tuhandete voltide suurune pinge.

Kui primaarmähisest vool läbi lastakse, tekib süütepooli südamikus magnetväli. Kui vool järsult katkestatakse, variseb magnetväli kokku ning sekundaarmähises indutseeritakse kõrgepinge. See kõrgepinge liigub süüteküünlasse ja tekitab sädeme.

Tüüpiline süütepool võib toota umbes 15 000–40 000 V, mõnel juhul ka rohkem. Tegelik vajalik pinge sõltub paljudest teguritest:

  • süüteküünla elektroodivahe,
  • surve silindris,
  • kütuse-õhu segu koostis,
  • süüteküünla seisukord,
  • kõrgepingejuhtmete seisukord,
  • mootori koormus,
  • süütesüsteemi tüüp.

---

2. Süütepooli põhiline ülesehitus

Kuigi süütepoolide kuju võib erineda, koosneb enamik neist järgmistest osadest:

  • primaarmähis,
  • sekundaarmähis,
  • rauast või ferriidist südamik,
  • isolatsioonimaterjal,
  • korpus,
  • madalpingeklemmid,
  • kõrgepinge väljund,
  • mõnel juhul sisseehitatud süütejuhtmoodul ehk igniter,
  • mõnel juhul elektrooniline juhtlülitus.

Primaarmähis

Primaarmähis on jämedamast traadist ja väheste keerdudega mähis. Selle takistus on tavaliselt väike, sageli alla mõne oomi. Mõnel süütepoolil võib primaarmähise takistus olla näiteks 0,3–3 Ω.

Primaarmähise kaudu juhitakse voolu. Kui vool kasvab, salvestub energia magnetvälja. Mida täpsemalt ja tugevamalt seda voolu juhitakse, seda parem on süütesüsteemi töö.

Sekundaarmähis

Sekundaarmähis on palju peenemast traadist ja väga paljude keerdudega mähis. Selle takistus on suurem, sageli mitme tuhande oomi suurusjärgus. Näiteks võib sekundaarmähise takistus olla 5 kΩ kuni 20 kΩ, mõnel poolil ka rohkem.

Sekundaarmähises tekib kõrgepinge, mis suunatakse süüteküünlasse.

Südamik

Südamik tugevdab magnetvälja. See võib olla valmistatud rauast või ferriidist. Südamiku kuju ja materjal mõjutavad süütepooli efektiivsust, kuumenemist ja sädeme tugevust.

Isolatsioon

Süütepool peab taluma väga kõrget pinget. Seetõttu on mähised kaetud isolatsiooniga ning pooli sees kasutatakse õli, vaiku või epoksiidmaterjali. Kui isolatsioon vananeb, praguneb või saab kuumakahjustuse, võib kõrgepinge hakata läbi lööma valesse kohta.

---

3. Süütepoolide peamised tüübid

3.1. Klassikaline silindriline süütepool

Vanematel sõidukitel oli enamasti üks suur silindriline süütepool, mis oli ühendatud süütejagajaga. Jagaja suunas kõrgepinge õigel hetkel vastava silindri süüteküünlale.

Tunnused:

  • üks süütepool kogu mootorile,
  • kõrgepinge läheb jagajasse,
  • jagajast lähevad küünlajuhtmed silindritesse,
  • kasutatakse vanematel sõidukitel, traktoritel ja muul tehnikal.

Plussid:

  • lihtne ehitus,
  • odav,
  • lihtne mõõta ja vahetada.

Miinused:

  • jagaja ja jagajakaas võivad kuluda,
  • süütejuhtmeid on palju,
  • kõrgepinge kaod on suuremad,
  • täpsus ja töökindlus on kehvemad kui uuematel süsteemidel.

---

3.2. Jagajata süütepooliplokk ehk coil pack

Jagajata süütesüsteemides kasutatakse sageli süütepooliplokki, mille sees on mitu süütepooli. Üks pool võib teenindada kahte silindrit. Sellist süsteemi nimetatakse tihti wasted spark süsteemiks.

Näiteks neljasilindrilisel mootoril võib olla üks süütepooliplokk kahe süütepooliga:

  • üks pool silindritele 1 ja 4,
  • teine pool silindritele 2 ja 3.

Säde tekib korraga kahes silindris: ühes toimub töötakt, teises tekib “tühisäde” väljalasketakti ajal.

Plussid:

  • jagajat pole vaja,
  • vähem mehaanilisi kuluosi,
  • parem töökindlus kui jagajaga süsteemil,
  • lihtsam juhtida elektrooniliselt.

Miinused:

  • ühe pooli rike võib mõjutada kahte silindrit,
  • kõrgepingejuhtmed on endiselt olemas,
  • mõnel juhul on vea leidmine keerulisem.

---

3.3. Süütepool küünlal ehk coil-on-plug / COP

Uuematel bensiinimootoritel on väga levinud lahendus, kus igal silindril on oma süütepool otse süüteküünla peal. Seda nimetatakse coil-on-plug ehk COP-süsteemiks.

Tunnused:

  • igal silindril eraldi süütepool,
  • küünlajuhtmeid pole või need on väga lühikesed,
  • süütepool istub otse süüteküünla peal,
  • juhtimine toimub mootori juhtploki kaudu.

Plussid:

  • väga täpne süütejuhtimine,
  • vähem kõrgepinge kadusid,
  • puuduvad pikad küünlajuhtmed,
  • lihtsam silindripõhine diagnostika,
  • parem sobivus kaasaegsetele mootoritele.

Miinused:

  • süütepoolid töötavad kuumas keskkonnas,
  • niiskus ja õli küünlapesas võivad pooli rikkuda,
  • iga silindri jaoks on eraldi kallis komponent,
  • mõnel sõidukil on ligipääs keeruline.

---

3.4. Pliiats-tüüpi süütepool

Pliiats-tüüpi süütepool on COP-süsteemi üks vorm. See on pikk ja kitsas süütepool, mis ulatub sügavale küünlapesasse. Selliseid kasutatakse paljudel kaasaegsetel mootoritel.

Tüüpilised probleemid:

  • kummist otsiku pragunemine,
  • kõrgepinge läbilöök küünlapesa seina,
  • õli sattumine küünlapesasse,
  • niiskusest tingitud vahelejätmine,
  • kuumakahjustus.

---

3.5. Coil-near-plug

Mõnel mootoril ei asu süütepool päris küünla peal, vaid selle lähedal. Süütepoolist läheb süüteküünlasse lühike kõrgepingejuhe.

Plussid:

  • süütepool ei pruugi olla nii suure kuumuse käes,
  • kõrgepingejuhe on lühike,
  • hooldus võib olla lihtsam.

Miinused:

  • juhe võib siiski rikki minna,
  • ühenduskohti on rohkem kui COP-süsteemis.

---

3.6. CDI-süütepool

CDI tähendab Capacitor Discharge Ignition ehk kondensaatorlahendusega süütesüsteemi. Seda kasutatakse palju mootorratastel, rolleritel, ATVdel, muruniidukitel, paadimootoritel ja muudel väikemootoritel.

CDI-süsteemis laetakse kondensaator kõrgele pingele ja see tühjendatakse kiiresti süütepooli primaarmähisesse. Süütepool muudab selle veel kõrgemaks pingeks.

Erinevus tavalisest induktiivsest süütest:

  • induktiivne süsteem salvestab energia süütepooli magnetvälja,
  • CDI-süsteem salvestab energia kondensaatorisse,
  • CDI säde on väga kiire ja lühike,
  • sobib hästi kõrgetele pööretele ja väikemootoritele.

Oluline: CDI süütepool ei pruugi sobida tavalisse 12 V induktiivsesse süütesüsteemi ja vastupidi.

---

3.7. Magnetosüüte poolid

Väikemootoritel kasutatakse sageli magnetosüüdet. Seal tekitab hooratta magnet süütepoolis vajaliku energia. Selline süsteem ei vaja alati akut.

Kasutusvaldkonnad:

  • muruniidukid,
  • trimmerid,
  • mootorsaed,
  • väikesed ATVd,
  • generaatorid,
  • vanemad mootorrattad.

Magnetosüüte pool võib sisaldada ka elektroonikat, mis määrab süütehetke ja katkestab voolu õigel ajal.

---

4. Induktiivne süütesüsteem ja CDI – oluline erinevus

Süütepooli kontrollimisel tuleb mõista, millises süsteemis seda kasutatakse.

Induktiivne süütesüsteem

Seda kasutatakse enamikul sõidukitel. Aku 12 V toidab süütepooli primaarmähist. Mootori juhtplokk või süütemoodul lülitab primaarvoolu sisse ja välja.

Tüüpiline:

  • 12 V toide,
  • primaarvoolu juhtimine transistoriga,
  • pikem laadimisaeg ehk dwell,
  • tugev ja suhteliselt pikk säde.

CDI-süütesüsteem

CDI puhul ei tööta pool samamoodi. Süütepooli primaarmähisesse lastakse lühike kõrgepingeimpulss kondensaatorist. Seetõttu on ka primaarmähise takistus ja ehitus teistsugune.

Tüüpiline:

  • kiire ja lühike säde,
  • sobib väikemootoritele ja kõrgetele pööretele,
  • süütepooli takistused võivad erineda tavalisest autopoolist,
  • vale pool võib süsteemi mitte tööle panna.

---

5. Süütepooli rikke sümptomid

Süütepooli rike võib avalduda mitmel viisil. Mõnikord ei tööta mootor üldse, mõnikord ilmneb probleem ainult koormuse all või soojalt.

Levinud sümptomid

  • mootor jätab vahele,
  • mootor töötab ebaühtlaselt,
  • külmalt käivitub, soojalt mitte,
  • soojalt hakkab puterdama,
  • kiirendades tekib jõnksutamine,
  • mootoril puudub jõud,
  • kütusekulu suureneb,
  • heitgaasid lõhnavad bensiini järele,
  • süüteküünal on märg või tahmane,
  • armatuuris põleb “Check Engine” tuli,
  • veakoodid nagu P0300, P0301, P0302 jne,
  • katalüsaator võib üle kuumeneda,
  • sõiduk ei käivitu üldse.

OBD-veakoodid

Kaasaegsetel sõidukite on süütepooli rikke korral sageli salvestunud süütekatkestuse veakoodid.

Näited:

  • P0300 – juhuslikud või mitme silindri süütekatkestused,
  • P0301 – silinder 1 süütekatkestus,
  • P0302 – silinder 2 süütekatkestus,
  • P0303 – silinder 3 süütekatkestus,
  • P0304 – silinder 4 süütekatkestus,
  • P0351–P0362 – süütepooli primaar-/sekundaarahela vead, sõltuvalt silindrist ja tootjast.

Oluline on mõista, et süütekatkestuse kood ei tähenda alati süütepooli riket. Sama sümptomi võivad põhjustada ka küünal, pihusti, kompressiooniprobleem, vaakumileke, juhtmestik või mootori juhtplokk.

---

6. Süütepooli kontrollimise ohutus

Süütepool töötab väga kõrge pingega. Kuigi voolutugevus on väike, võib elektrilöök olla valus ja teatud olukordades ohtlik.

Ohutusreeglid

  • Ära hoia töötava mootori ajal palja käega süütepooli, küünlajuhet ega süüteküünalt.
  • Ära tõmba töötava mootori ajal süütepooli pistikut lahti, kui tootja seda ei luba.
  • Ära testi sädet nii, et kõrgepinge hüppab juhuslikult mootori või juhtploki poole.
  • Kasuta korralikku sädemetestrit.
  • Hoia kõrgepinge juhtmed eemal kütuseaurudest.
  • Ära lase süütesüsteemil töötada ilma sädemele sobiva maanduseta, sest see võib rikkuda süütepooli või juhtmooduli.
  • Kui mootoril on gaasiseade või kütuseleke, ole eriti ettevaatlik.

---

7. Süütepooli visuaalne kontroll

Enne mõõtmist tasub teha põhjalik visuaalne kontroll. Väga paljud probleemid on nähtavad.

Kontrolli järgmist

  • kas süütepooli korpusel on pragusid,
  • kas plastmass on sulanud või paisunud,
  • kas on kõrbelõhna,
  • kas on näha kõrgepinge läbilöögi jälgi,
  • kas kummist otsik on pragunenud,
  • kas küünlapesas on õli,
  • kas küünlapesas on vett või niiskust,
  • kas pistik on oksüdeerunud,
  • kas kontaktid on rohelised või mustad,
  • kas juhtmed on katki või hõõrdunud,
  • kas süüteküünal on õige ja heas korras.

Kõrgepinge läbilöögi jälg võib välja näha nagu peen must või hall joon pooli otsikul või küünla portselanil. Seda nimetatakse sageli “carbon tracking”. Kui selline jälg on olemas, võib säde liikuda mööda jälge massi, mitte küünla elektroodide vahel.

---

8. Süütepooli mõõtmine multimeetriga

Multimeeter on lihtne abivahend, kuid sellel on piirangud. Takistuse mõõtmine näitab ainult seda, kas mähis on täiesti katkenud või lühises. See ei pruugi näidata riket, mis ilmneb kõrgepinge, kuumuse või koormuse all.

Siiski on multimeetriga mõõtmine hea esimene samm.

---

9. Primaarmähise takistuse mõõtmine

Primaarmähis on madalpinge pool. Selle takistus on tavaliselt väike.

Kuidas mõõta?

  • 1. Lülita süüde välja.
  • 2. Eemalda süütepooli pistik.
  • 3. Kui võimalik, eemalda süütepool mootorilt.
  • 4. Sea multimeeter oomi mõõtmise režiimi.
  • 5. Mõõda takistust süütepooli primaarterminalide vahel.
  • 6. Võrdle tulemust tootja andmetega.

Tüüpilised väärtused

Induktiivse süütepooli primaarmähise takistus võib olla umbes:

  • 0,3–1,5 Ω kaasaegsetel poolidel,
  • 1–3 Ω vanematel poolidel,
  • 3 Ω või rohkem mõnel kontaktidega süsteemil,
  • CDI-poolidel võivad väärtused olla teistsugused.

Tähelepanu madala takistuse mõõtmisel

Kui mõõdad väga väikest takistust, võib multimeetri juhtmete enda takistus mõõtetulemust mõjutada.

Näiteks kui mõõtejuhtmete takistus on 0,3 Ω ja pooli tegelik takistus on 0,6 Ω, võib multimeeter näidata 0,9 Ω.

Soovitav on enne mõõtmist panna multimeetri otsad omavahel kokku ja vaadata, kui palju juhtmed ise näitavad. See väärtus tuleb mõõdetud tulemusest maha lahutada.

---

10. Sekundaarmähise takistuse mõõtmine

Sekundaarmähis on kõrgepinge pool. Selle takistus on palju suurem kui primaarmähisel.

Kuidas mõõta klassikalist pooli?

  • 1. Pane multimeeter kilo-oomide mõõtealasse.
  • 2. Üks mõõteots aseta kõrgepinge väljundisse.
  • 3. Teine mõõteots aseta vastavale primaarterminalile või teisele kõrgepinge väljundile, sõltuvalt pooli ehitusest.
  • 4. Võrdle tulemust tehniliste andmetega.

Tüüpilised väärtused

Sekundaarmähise takistus võib olla umbes:

  • 5 kΩ kuni 15 kΩ klassikalistel poolidel,
  • 8 kΩ kuni 20 kΩ paljudel coil pack tüüpi poolidel,
  • mõnel COP-poolil ei pruugi sekundaarmähist tavapäraselt mõõta saada,
  • sisseehitatud elektroonikaga poolidel võib multimeeter näidata ebatavalisi tulemusi.

Wasted spark pooli mõõtmine

Wasted spark süsteemis on sageli kaks kõrgepinge väljundit ühe mähise otstes. Sellisel juhul mõõdetakse sekundaarmähist kahe küünlajuhtme väljundi vahel.

Kui neljasilindrilisel mootoril on pooliplokk väljunditega 1–4 ja 2–3, mõõdad näiteks:

  • väljundi 1 ja 4 vahel,
  • väljundi 2 ja 3 vahel.

Mõlemad tulemused peaksid olema sarnased.

---

11. Miks võib multimeetri test olla eksitav?

Süütepool võib multimeetri järgi olla korras, kuid mootoris siiski mitte töötada. Põhjuseid on mitu:

  • isolatsioon lööb läbi alles kõrgepinge all,
  • rike ilmneb ainult kuumalt,
  • mähis katkeb vibratsiooni mõjul,
  • sisemine elektroonika rikneb koormuse all,
  • pool annab nõrga sädeme, kuid takistus on normis,
  • niiskus põhjustab läbilööki ainult teatud tingimustes.

Seetõttu ei tohiks süütepooli hinnata ainult takistuse järgi. Takistusmõõtmine on kasulik, aga mitte lõplik tõend.

---

12. Süütepooli kontroll sädemetestriga

Üks praktilisemaid meetodeid on sädemetestri kasutamine. Sädemetester tekitab kontrollitud vahe, mille üle säde peab hüppama.

Miks mitte lihtsalt küünal vastu mootorit panna?

Vanasti testiti sädet nii, et küünal keerati välja, pandi küünlajuhtme otsa ja toetati mootori massi vastu. Kaasaegsetel sõidukitel pole see parim meetod, sest:

  • säde võib olla liiga lihtne tekitada vabas õhus,
  • rõhu all silindris on sädet palju raskem tekitada,
  • kõrgepinge võib leida vale tee ja rikkuda elektroonikat,
  • test ei näita süütepooli tegelikku võimekust.

Kuidas kasutada sädemetestrit?

  • 1. Ühenda tester süütepooli või küünlajuhtme külge.
  • 2. Ühenda testeri teine ots korralikult massi.
  • 3. Käivita mootor või lase starteril ringi ajada.
  • 4. Vaata sädeme tugevust ja regulaarsust.
  • 5. Võrdle silindreid omavahel.

Tugev säde on tavaliselt sinakas või violetne ja tekib regulaarselt. Nõrk kollakas säde võib viidata probleemile, kuid värv üksi ei ole alati piisav hinnang.

---

13. Silindrite vahel süütepoolide vahetamine

COP-süsteemiga autodel on üks kõige lihtsamaid diagnostikameetodeid süütepoolide omavaheline vahetamine.

Näide:

  • Auto näitab veakoodi P0302 ehk silinder 2 süütekatkestus.
  • Vahetad silindri 2 süütepooli silindri 4 süütepooliga.
  • Kustutad veakoodid.
  • Teed proovisõidu.
  • Kui viga liigub silindrisse 4 ja tekib P0304, on süütepool tõenäoliselt vigane.
  • Kui viga jääb silindrisse 2, tuleb otsida probleemi küünlast, pihustist, kompressioonist või juhtmestikust.

See meetod on väga kasulik, sest ei nõua keerulisi mõõteriistu.

---

14. Süüteküünla roll süütepooli riketes

Vigane või vale süüteküünal võib rikkuda süütepooli. Kui küünla elektroodivahe on liiga suur või küünal on kulunud, peab süütepool tootma suuremat pinget. See suurendab isolatsiooni koormust ja võib tekitada läbilöögi.

Kontrolli süüteküünalt

  • Kas küünal on õige tüübiga?
  • Kas elektroodivahe on õige?
  • Kas küünal on kulunud?
  • Kas portselanil on pragusid?
  • Kas küünal on õline?
  • Kas küünal on tahmane?
  • Kas portselanil on kõrgepinge jälgi?

Kui vahetad süütepooli, on sageli mõistlik kontrollida või vahetada ka süüteküünal. Uus pool vana ja kulunud küünlaga võib kiiresti uuesti kahjustuda.

---

15. Kõrgepingejuhtmete kontroll

Kui süsteemis on küünlajuhtmed, tuleb kontrollida ka neid. Halb küünlajuhe võib tekitada samu sümptomeid nagu vigane süütepool.

Kontrollimeetodid

  • visuaalne kontroll pragude suhtes,
  • pimedas töötava mootori vaatlus läbilöögi suhtes,
  • takistuse mõõtmine,
  • juhtmete omavaheline võrdlus,
  • vee udustamine pihustiga, et leida niiskustundlik läbilöök.

Takistuse mõõtmine

Küünlajuhtmete takistus sõltub juhtme tüübist ja pikkusest. Mõnel takistusjuhtmel võib olla mitu kilo-oomi meetri kohta. Oluline on võrrelda tootja andmetega või sarnase pikkusega juhtmeid omavahel.

Kui üks juhe erineb teistest väga palju, on see kahtlane.

---

16. Toite ja juhtsignaali kontroll

Kaasaegne süütepool ei tööta üksinda. Sellel peab olema õige toide, mass ja juhtsignaal.

COP-pooli pistikus võib olla

  • 12 V toide,
  • mass,
  • juhtsignaal mootori juhtplokist,
  • mõnel juhul tagasiside signaal,
  • sisseehitatud süütemooduli ühendused.

Mõnel süütepoolil on 2 juhet, mõnel 3, mõnel 4 või rohkem.

Kontrolli toidet

  • 1. Lülita süüde sisse.
  • 2. Mõõda pistikus, kas süütepoolile jõuab aku pinge.
  • 3. Kontrolli kaitseid ja releesid.
  • 4. Kui toidet pole, ei pruugi viga olla poolis.

Kontrolli massi

Halb mass võib põhjustada nõrga või puuduliku sädeme. Mõõda pingelangust massiahelas või kontrolli ühendust multimeetri ja koormuslambiga.

Kontrolli juhtsignaali

Juhtsignaali kontrollimiseks sobib kõige paremini ostsilloskoop või spetsiaalne diagnostikaseade. Tavalise multimeetriga võib kiiret impulssi olla raske näha.

---

17. Süütepooli kontroll ostsilloskoobiga

Ostsilloskoop on kõige täpsem tööriist süütesüsteemi analüüsimiseks. Sellega saab vaadata primaar- ja sekundaarpinge lainekujusid ning mõnel juhul ka voolutõusu.

Mida saab ostsilloskoobiga näha?

  • primaarpinge tõusu,
  • primaarvoolu kasvu,
  • dwell-aega,
  • sädemepõlemise aega,
  • süütepinget,
  • sekundaarpinge käitumist,
  • mähise küllastumist,
  • katkestusi,
  • juhtploki signaali,
  • pooli ülekuumenemisest tingitud anomaaliaid.

Primaarvoolu ramp

Induktiivse süütesüsteemi puhul kasvab primaarvool teatud aja jooksul. Kui voolutõus on vale, võib põhjus olla:

  • süütepoolis,
  • toitepinges,
  • massiühenduses,
  • juhtmoodulis,
  • mootori juhtplokis.

Sädemepõlemise aeg

Sädemepõlemise aeg näitab, kui kaua säde küünla elektroodide vahel püsib. Kui see on liiga lühike või ebastabiilne, võib probleem olla küünlas, poolis, segus või silindri mehaanilises seisukorras.

---

18. Süütepooli kuumaga tekkivad rikked

Väga levinud on olukord, kus süütepool töötab külmalt, kuid hakkab soojalt tõrkuma.

Miks see juhtub?

  • mähise traat paisub kuumaga,
  • sisemine katkestus avaneb,
  • isolatsioon nõrgeneb,
  • elektroonikamoodul kuumeneb üle,
  • epoksiid või vaik on pragunenud.

Kuidas kontrollida?

  • Soojenda mootor töötemperatuurini.
  • Jälgi, kas süütekatkestus tekib soojalt.
  • Kasuta diagnostikaseadet misfire-loendurite jälgimiseks.
  • Vaheta kahtlane pool teise silindriga.
  • Mõnel juhul võib kahtlast pooli soojendada kuumaõhupuhuriga, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult.

---

19. Niiskusega seotud rikked

Kui mootor hakkab vihmase ilmaga või pärast pesu vahele jätma, on süütesüsteemis tõenäoliselt kõrgepinge läbilöögi probleem.

Tüüpilised kohad

  • pragunenud süütepooli korpus,
  • kahjustunud kummist otsik,
  • küünlajuhe,
  • jagajakaas,
  • küünlapesa,
  • pistikud.

Kontroll

  • Vaata pimedas töötavat mootorit.
  • Pihusta väga kergelt vett süüteosade ümbrusse.
  • Jälgi sädeme hüppamist või mootori töö muutumist.
  • Kontrolli isolatsiooni ja kummidetaile.

Vee pihustamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte tekitada lühiseid ega kahjustada elektroonikat.

---

20. Süütepooli kontrollimine väikemootoritel

Muruniidukitel, trimmeritel, mootorsaagidel ja väikestel ATVdel kasutatakse sageli magnetosüüdet.

Tüüpiline kontroll

  • 1. Kontrolli süüteküünalt.
  • 2. Kontrolli küünlajuhet ja piipu.
  • 3. Kontrolli stopplülitit – see võib süüte massi lühistada.
  • 4. Mõõda süütepooli takistust, kui tootja annab andmed.
  • 5. Kontrolli süütepooli õhuvahet hooratta magneti suhtes.
  • 6. Kasuta sädemetestrit.

Õhuvahe hooratta ja süütepooli vahel

Paljudel väikemootoritel peab süütepooli ja hooratta magneti vahe olema kindel, näiteks umbes 0,2–0,4 mm, sõltuvalt mootorist. Vale õhuvahe võib põhjustada nõrga või puuduva sädeme.

Lihtsa meetodina kasutatakse sageli õhukest visiitkaarti või spetsiaalset kaliibrit, kuid kõige õigem on lähtuda tootja andmetest.

---

21. CDI-süütepooli mõõtmine

CDI-pooli mõõtmine erineb tavalisest autopoolist. Takistusväärtused võivad olla väga erinevad ja ilma tootja andmeteta on raske otsustada, kas pool on korras.

Mida kontrollida CDI-süsteemis?

  • süütepooli primaarmähise takistus,
  • sekundaarmähise takistus,
  • süüteküünla piibu takistus,
  • CDI-ploki väljund,
  • impulsandur/pickup coil,
  • staatori laadimismähis,
  • stopplüliti,
  • massiühendused.

Väikemootorite puhul arvatakse sageli ekslikult, et süütepool on vigane, kuigi tegelik põhjus on stopplüliti, pickup-andur, staator või CDI-plokk.

---

22. Süütepooli tüüpilised rikked

22.1. Primaarmähise katkestus

Kui primaarmähis on katki, ei teki magnetvälja ja pool ei tööta.

Tunnused:

  • primaarmähise takistus lõpmatu,
  • säde puudub,
  • juhtplokk võib salvestada primaar-/sekundaarahela veakoodi.

22.2. Sekundaarmähise katkestus

Kui sekundaarmähis on katki, ei jõua kõrgepinge küünlasse.

Tunnused:

  • sekundaarmähise takistus lõpmatu,
  • säde puudub või on väga ebastabiilne.

22.3. Sisemine lühis

Kui osa mähisest on lühises, võib pool küll töötada, kuid säde on nõrk.

Tunnused:

  • mootor jätab koormuse all vahele,
  • pool kuumeneb,
  • takistus võib olla normist madalam,
  • ostsilloskoop näitab ebanormaalset voolutõusu.

22.4. Isolatsiooni läbilöök

Kõrgepinge leiab lihtsama tee massi kui küünla elektroodide vahel.

Tunnused:

  • pragunenud korpus,
  • mustad jäljed pooli otsikul,
  • probleem niiske ilmaga,
  • vahelejätmine kiirendusel,
  • nähtav säde pimedas.

22.5. Sisseehitatud süütemooduli rike

Paljudel kaasaegsetel poolidel on sees elektroonika. Sellist riket ei pruugi takistuse mõõtmine näidata.

Tunnused:

  • pool töötab vahel ja vahel mitte,
  • kuumalt katkeb,
  • juhtsignaal on olemas, aga sädet pole,
  • toide ja mass on korras.

---

23. Süütepooli vahetamine

Kui süütepool on vigane, tuleb see asendada õige tüüpi osaga.

Mida jälgida?

  • mootori täpne mudel,
  • süütesüsteemi tüüp,
  • pistiku kuju ja kontaktide arv,
  • pooli pikkus,
  • kinnitusviis,
  • takistus ja elektrilised omadused,
  • kas poolil on sisseehitatud süütemoodul,
  • kas tegemist on CDI või induktiivse pooliga.

Odav ebakvaliteetne süütepool võib töötada lühikest aega või põhjustada uusi probleeme. Eriti tundlikud on kaasaegsed mootorid, kus süütepool peab sobima juhtploki juhtloogikaga.

---

24. Kas kõik süütepoolid tuleks korraga vahetada?

See sõltub olukorrast.

Ühe pooli vahetamine on mõistlik, kui:

  • ainult üks pool on vigane,
  • teised on töökorras,
  • ligipääs on lihtne,
  • sõiduki väärtus või eelarve ei õigusta kõigi vahetust.

Kõigi poolide vahetamine võib olla mõistlik, kui:

  • mootoril on suur läbisõit,
  • poolid on tuntud nõrk koht,
  • mitmel silindril on korduvad probleemid,
  • ligipääs on väga töömahukas,
  • vahetatakse ka küünlad ja tehakse suurem hooldus.

Praktikas vahetatakse sageli ainult vigane pool, kuid koos sellega kontrollitakse kindlasti süüteküünalt.

---

25. Levinud vead süütepooli diagnoosimisel

Vahetatakse pool, aga küünal jäetakse kontrollimata

Kulunud küünal võib olla põhjus, miks pool läbi läks.

Eeldatakse, et P0301 tähendab alati pooli riket

Süütekatkestus võib tulla ka pihustist, kompressioonist, vaakumilekkest või juhtmestikust.

Kontrollitakse ainult takistust

Takistus võib olla korras, kuid pool võib kõrgepinge all läbi lüüa.

Kasutatakse vale süütepooli

Väliselt sarnane pool ei pruugi elektriliselt sobida.

Ei kontrollita toidet ega massi

Kui poolile ei tule toidet või juhtsignaali, ei aita uue pooli paigaldamine.

Ignoreeritakse õli küünlapesas

Õli rikub kummist otsikuid ja põhjustab kõrgepinge läbilööki. Õlileke klapikambrikaane tihendist tuleb parandada.

---

26. Praktiline diagnostikajärjekord

Kui kahtlustad süütepooli riket, võiks tegutseda järgmise loogika järgi.

  • 1. Loe veakoodid.Vaata, kas on süütekatkestuse või süütepooli ahela veakoode.
  • 2. Kontrolli süüteküünlaid.Vale või kulunud küünal võib tekitada sama sümptomi.
  • 3. Vaata süütepool visuaalselt üle.Pragud, kõrgepinge jäljed, õli või vesi küünlapesas on olulised vihjed.
  • 4. Vaheta pool teise silindriga.Kui viga liigub koos pooliga, on pool tõenäoliselt vigane.
  • 5. Mõõda primaar- ja sekundaarmähist, kui see on võimalik.
  • 6. Kontrolli toidet, massi ja juhtsignaali.
  • 7. Kasuta sädemetestrit.
  • 8. Vajadusel kasuta ostsilloskoopi.
  • 9. Ära unusta mehaanilisi ja kütusesüsteemi põhjuseid.

---

27. Kokkuvõte

Süütepool on süütesüsteemi keskne osa, mille ülesanne on tekitada süüteküünlale piisavalt kõrge pinge tugeva sädeme jaoks. Süütepoolide põhitüübid on klassikalised jagajaga poolid, jagajata süütepooliplokid, coil-on-plug poolid, pliiats-tüüpi poolid, CDI-poolid ja magnetosüüte poolid.

Süütepooli saab kontrollida mitmel viisil: visuaalselt, multimeetriga, sädemetestriga, silindrite vahel vahetades, diagnostikaseadmega ja ostsilloskoobiga. Lihtne takistuse mõõtmine annab kasulikku infot, kuid ei tõesta alati, et pool töötab koormuse all korralikult. Paljud rikked ilmnevad alles kuumalt, niiskusega või kõrge silindrirõhu all kiirendades.

Hea diagnoos algab alati tervikpildi vaatamisest: süütepool, süüteküünal, juhtmestik, toide, mass, juhtsignaal, mootorimehaanika ja kütusesüsteem. Õige süütepooli valik ja korralik paigaldus aitavad vältida korduvaid rikkeid ning tagavad mootori sujuva töö.